Uus SEAT Ateca: kui midagi pole katki, siis ära seda paranda!
Seat Ateca murdis turule tulemisega ennast uutesse kõrgustesse, varem oli Hispaania kaubamärk ehitanud ju sama palju linnamaastureid kui kosmoselaevu. Autotootja küll hilines moodsalt krossoveride peole, kuid õnneks osutus see edukaks.
Koos kontserninõbu Skoda Karoqiga võlgneb Ateca suure osa oma edust kindlatele alustele. Kuidas nii? Noh, esmalt see on ehitatud samale platvormile nagu kallim Volkswagen Tiguan ja jagab seetõttu enamikku selle auto olulistest õlistest osadest. See tähendab, et Ateca pole kaugeltki ainult Tiguan, millel on ninal erinev märk ja odavam hinnasilt.
Ateca algtaseme 108 hj 1,0-liitrine bensiinimootor tagab piisava jõudluse ilma, et peaksite mootorit kõvasti pöörama. See on ideaalne, kui veedate suurema osa ajast linnas, ent maanteel end kiirema liiklusega kursis hoidmine nõuab parema jala liberaalset kasutamist.
Keskklassi 148 hj 1,5-liitrine turbobensiinimootor on meie arvates ostjate jaoks kõige mõistlikum. Tõepoolest, Seat loodab samuti, et see on kõige populaarsem valik. See loob jõu sujuvalt ja järk-järgult ning võimaldab teil kiiresti liikuda mis tahes tüüpi teedel. Madalast pöördest nurrumine on aga see, mis selle mootori puhul tõesti muljet avaldab. Kui soovite veelgi suuremat võimsust, võib 2,0-liitrine TSI 190 hj bensiinimootor teid sajani saata 7,1 sekundiga, kuid see on pigem kallimapoolne. Käigukasti valikute hulgas on kuuekäiguline manuaal või seitsmekäiguline automaat.
Linnamaasturitele esitatakse karmid nõudmised: vaatamata kõrgemale kerele eeldatakse, et nad suudavad kurve võtta liigse ujumiseta, pakkudes siiski korralikku sõidumugavust. Õnneks saavutab Ateca mõistliku tasakaalu.
Tõsi, see on jäigem kui mõned rivaalid, sealhulgas Nissan Qashqai ja Skoda Karoq. Madalatel kiirustel võib see isegi veidi „kohmakas“ olla. Vedrustus on vaatamata sellele hästi kontrollitud. Näiteks Ateca on üks vähestest autodest, mis ei jää põrkama üle lamavate politseinike sõites.
Lisaks heale juhitavusele on Seat Ateca juhi mugavuse huvides oma klassist pigem eespool. Nii roolil kui istmel on lai reguleerimisala, lisaks on kõigil mudelitel standardvarustuses reguleeritav nimmetugi. Pedaalid, iste ja rool on kenasti joondatud, aidates teil pikematel reisidel end mugavalt hoida. Keskmisest paksem rooliratas annab mõnusa autotunnetuse.
Tänu suhteliselt kõrgele seatud juhiistmele pakub Ateca teile suurepärast vaadet mööda teed ja A-piilarid pole üleliia paksud, et pimedatest nurkadest väljasõitmine oleks usutegu. Soovime siiski, et üle õla oleks nähtavus veidi parem, Skoda Karoqi suuremad tagaveerandi aknad muudavad selle selles osas vähem kompromissituks.
Õnneks on kõigil mudelitel parkimise hõlbustamiseks eesmised ja tagumised andurid, samas Xperience mudelitel on ka tahavaatekaamera. Vahemikus tipptasemel Xcellence Luxil on isegi linnuvaatekaamera, mis võimaldab hõlpsamini näha, kui lähedal te takistustele olete. Kahju, et see pole odavamate variantide puhul lisavarustusena saadaval.
Ateca interjöör pakub konkurentsi paljudele maasturirivaalidele, sealhulgas ka Kia Sportagele ja Nissan Qashqaile. Muidugi on madalamatel pindadel kriimustatav plastmass – nagu selles hinnapunktis kõigil maasturitel – aga armatuurlaual ja uksepindadel on ka rohkelt kaltsukat plastikut. Enamik nuppe ja lüliteid on laenatud eelmise põlvkonna Seat Leonilt, kuid sellest pole otseselt viga. Ära paranda midagi, mis pole katki.
On ebatõenäoline, et keegi satub Seat Atecasse ja leiab, et tal pole piisavalt ruumi. Juhiiste langeb piisavalt madalale, et anda piisavalt võimalust laiutada. Mis puutub laiusesse, siis kindlasti ei hakka te kaasreisijaga küünarnukke kokku lööma. Tore detaill on ka reguleeritava kõrgusega käetugi, nii et olenemata teie suurusest või kujust, on teil küünarnukki mugav puhata.
Nagu võite oodata suhteliselt kõrgest autost, on ukseavad suured, nii et saate hõlpsalt esiistmetele libiseda. Ladustamine on hea, mõlema esiukse jaoks on suured uksetaskud ja eesmise käetoe all on täiendav panipaik.
Ateca tagumised uksed on samuti hea suurusega ja piisavalt laiad, et ligipääs oleks hõlbus. Kui olete sees, on palju jalaruumi – isegi pikad täiskasvanud ei leidnud, et põlved oleks ees istme vastu surutud. Peatoest pole puudust, see on ligikaudu Volkswagen Tiguaniga võrdne.
Ehkki tagumisele keskmise reisijale on paigaldatud kõrge kesktunnel, et too hulkuma ei läheks, suudab Ateca kolme inimest tagumisele istmele pigistada paremini kui paljud konkurendid, sealhulgas Qashqaid. Ateca tagaklaasid lasevad piisavalt palju valgust sisse, jällegi erinevalt kaldus tagaklaasidega rivaalidest (Volvo XC40, vaatan sinu poole).
Kahjuks aga pole Atecal Volkswagen Tiguani nutikaid libisevaid ja lamavaid tagaistmeid – see funktsioon on standardvarustuses ka Kia Sportage’is ja mõnes Skoda Karoqi versioonis. Tegelikult saab Karoqi VarioFlex tagaistmed isegi kaubiku laadse laadimisruumi loomiseks täielikult eemaldada.
Mõne konkurendi pakutava paindlikuma 40/20/40 paigutuse asemel peate leppima ka Atecas 60/40-ga kokkupandavate tagaistmetega. Tagaluugi avausest leiate käepärased vabastushoovad, mis hõlbustavad tagaistmete kukutamist.
Kõigil versioonidel on automaatne hädapidurdus (AEB) ja palju muid elektroonilisi ohutusviise. Sõiduraja pidamise abi ja pimeala jälgimine on saadaval aga ainult Xperience versioonides ja uuemates versioonides, mis on üsna kallid. Reaabi jätab paraku soovida ning reageerib liiga hilja (üks ratas joone peal või täiesti üle).
Seat Ateca pole lihtsalt suurepärane sõita ja pilkupüüdev, see on ka muljetavaldavalt avar, hästi varustatud ja konkurentsivõimelise hinnaga. Lihtsamalt öeldes, kui otsite perekondlikku maasturit, mis suudaks ka teie näole naeratuse tuua, peaks Ateca olema teie ostunimekirjas väga kõrgel kohal.
+ Avar sisustus
+ Üllatavalt lõbus sõita (veojõukontroll ei hoia üleliia kinni)
+ Tore hinnakujundus, palju erinevaid varustusastmeid
Pool pluss, pool miinus on jäik sõit. See oleneb kasutajast. Mulle endale meeldivad pigem jäigemad autod üle pehmemate, kuid näen kuidas see vanusega muutuda võib.
– Mõni rivaal pakub vähem heitgaase
– Ei mingeid nutikaid nippe tagaistmega
Artikli autor ja fotod: Kristjan-Jaan Kaptur Masinawärk